- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
- OMX Baltic−0,81%299,94
- OMX Riga−0,77%880,03
- OMX Tallinn−0,35%2 056,17
- OMX Vilnius0,12%1 193,99
- S&P 500−0,03%5 980,87
- DOW 30−0,1%42 171,66
- Nasdaq 0,13%19 546,27
- FTSE 100−0,58%8 791,8
- Nikkei 225−1,02%38 488,34
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kütteseadus ei motiveeri investeerima
Kehtiv kaugkütteseadus pidurdab energiaettevõtete motivatsiooni investeerida kaasaegsesse ja soodsamasse energiatootmisesse, ning hoiab soojuse hinda kõrgena, leiab Adven Eesti juht Urmo Heinam.
Paljudes Eesti väikelinnades ja külades toodetakse soojust fossiilsetest kütustest tehniliselt vananenud katlamajades, mis hoiab küttehinda kõrgena. Ebaefektiivse ja kalli tehnoloogia asendamine kaasaegse ja odavamaga oleks nii soojuse tarbija kui ka energiaettevõtte huvides, kuid komistuskiviks on kujunenud kehtiv kaugkütteseadus. Praegune regulatsioon ei võimalda energiaettevõttel saada tehtud investeeringult mõistlikku tootlust. Nii jäävadki vajalikud investeeringud tegemata ja soojuse hind maapiirkondades püsib kõrgena.
Riikliku regulatsiooni alla kuuluvad kaugküttepiirkonnad ja soojusvõrkudesse investeerimine on maapiirkondades juba pikemat aega suur mure. Arengule seavad selge piiri nii Eesti turu väiksus kui ka ülereguleeritus. Kui suurlinnadesse rajati tänu toetustele uued koostootmisjaamad ja katlamajad ning küttekulud on seetõttu mõistlikud, siis väiksemates küttepiirkondades on investeeringud väikese soojuse tarbimismahu tõttu siiani tegemata, sest seadusega lubatud tootlus ei motiveeri investeerima. Samas venib ka Euroopa Liidu poolt kaugkütte arendamiseks ette nähtud toetuste maksmine.
Madal tootlus ei luba investeerida
Regulatsioon, mis on justkui suunatud sellele, et tootja kasum ei oleks liiga suur ja soojuse hind seetõttu liiga kõrge, on tekitanud hoopis vastupidise olukorra – madala tootluse tõttu ei ole võimalik teha uusi investeeringuid, et küttehinda langetada.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastusele kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, mis seab eesmärgiks elavdada soojuse hinda vähendavaid investeeringuid. Peame igati mõistlikuks ideed, et kui ettevõte teeb investeeringu, mille tulemusel väheneb soojuse hind ka tarbijale, on tootjal võimalik oma kulude katteks saada ka kõrgemat tootlust.
Oleme veendunud, et tootjale mõistliku tootluse võimaldamine toob uusi investeeringuid kohalikel ja taastuvatel kütustel baseeruvatesse tootmistesse ning ka kaugküttevõrkude kadude vähendamisse. Uued investeeringud aitavad langetada soojuse hinda eelkõige neis piirkondades, kus soojuse tootmine põhineb jätkuvalt kallistel fossiilkütustel.
Soojuse hind kallineb kiiresti
Vajadus uue kaugkütteseaduse järele on suur ja kiire. Seoses kerge ja raske kütteõli aktsiisi järsu tõusuga kallineb soojuse hind tuhandetele soojuse tarbijatele juba sel küttehooajal. Praegu on kalliste vedelkütuste peamine alternatiiv kahtlemata biokütus, mille keskmine hind oli eelmisel aastal 14 eurot megavatt-tunni kohta. See on kordades soodsam kui näiteks põlevkiviõlil. Investeeringud põlevkiviõlilt biokütusele üle minemiseks on küll suured, eeldavad senise soojuse tootmise ümberehitamist, ka on puiduhakkel opereerimine keerukam, kuid kütusehindade erinevus tasub selle igal juhul ära ja toob ka madalamad küttekulud.
Vananenud ja ebaefektiivsete katlamajade asendamine on mõistlik nii koduomanike, kaugkütjate kui ka ettevõtete vaatest. Loodetavasti pareneb uue kaugkütteseadusega investeerimiskeskkond ja ettevõtjatel tekib lõpuks võimalus teha vajalikud investeeringud, saades neist mõistlikku tootlust. Tuleb lõpetada praegune praktika, mil tootlusi hoitakse seadusega küll väga madalal, kuid võetakse ettevõtetelt motivatsioon ja ka võimalused investeerida.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele